Mitmeaastane tugevalt lõhnav poolpõõsas kõrgusega 30-50 cm. Kiirekasvuline, õitseb juba esimesel aastal augustis. Teda võib kasvatada ka kodus potis, kui teil on lõunapoolne aken, aga parem on klaasitud rõdu. Istutamiseks sobib igasugune universaalne toalillede muld, lisades sellele kolmandiku mahust peenikest lubjakillustikku, äärmisel juhul sobib ka paar lubjakivi, mis pandud poti põhja ja pinnasele. Ärge kastmisega hoogu sattuge, lase muld kuivab kastmiste vaheaegadel veidi läbi.
Talvel on taimele vaja anda veidi puhkust, isegi väiksed miinuskraadid ei tee talle midagi, tõsi küll, lahtisel rõdul ta ilmselt hukkub. Võib talvituda ka jahedal aknalaual.
Peamine - see on valgus!
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Nauding hingele ja kehale".
Kes kord on näinud lavendli õitsemist ja tundnud tema aroomi armub alatiseks...
Lavendel on igihaljas põõsas. Looduslikult kasvab ta kesk- vahemere maades, Kanaari saartel ja Indias.
Nimi - lavendel ühendab suurt gruppi taimi. Siin on need mida kasvatatakse aedades.
Enim on levimud inglise e. tähklavendel (Lavandula offitcinalis, spica, angustifolia), mis on 80 cm kõrgune ja meetri laiune põõsas. Tal on pikad peened helerohelised hallika varjundiga lehed. Õied on valged, roosad, helesinised või violetsed, mis asetsevad pikkadel õievartel. Väga aromaatsed.
* Lavendel "Hidcote"- see on üks kõige enim kasvatatavaid inglise lavendleid.
* Prantsuse e. laialehine lavendel (Lavandula stoechas latifolia) ning tema hübriidid omavad väga kaunist õite kuju, lehtedel on erinev violetne toon. On olemas palju hübriide (Lavandula x intermedia), mis on levinud euroopa aedades. Inimese armastus lavendli vastu algas vanas roomas kus teda kasutati hügieenis ja kosmeetikas. Roomlased tutvustasid lavendlit ning seda hakkasid kasvatama mungad kloostri aedades. Hiljem kui pöörati tähelepanu tema lõhna ja raviomadustele hakati teda kasvatama suurtel aladel tööstuslikult. Alates 17. sajandist kasvatatakse teda tööstuslikult lõhnaõli valmistamiseks. Tänapäeval on lavendliõli järgi suur nõudlus ning seda kasutatakse kosmeetikas, meditsiinis ja parfürmeeriatööstuses. Kodus kasutatakse õli rahustava vahendina, stressi maandamiseks, peavalu vastu, põletuse vastu ja massaaþiõlina (enne õlide kasutamist lugege kindlasti juhendit). Kuivatatud õisi ja lehti kasutatakse kodus riidekappides koide ning teiste putukate tõrjeks, aga samuti ka patjades koos teiste aromaatsete taimedega. Õisi kasutatatakse kulinaarias küpsetistes, moosides, soola ja suhkru aromatiseerimisel.
Lavendel on üks kindlaid taimi inglise aias. Teda pole raske kasvatada. Vajab päikesepaistelist kasvukohta (talub ka poolvarju), tugevat kastmist, head drenaaþi, kerget mulda ning tagasilõikust peale õitsemist. Tagasi ei tohi lõigata tugevalt vaid kuni puitunud varteni muidu võib ta hävida. Vajab muldamist. Külmades piirkondades tuleb talveks katta või kasvatada konteineris, tõstes selle talveks jahedasse ruumi ja kasta minimaalselt.
Paljundamine: teda võib paljundada pistikutega, mis võetakse kevadel mitteõitsvatelt võrsetelt või suvel ja sügisel poolpuitunud vartelt. Seemnetest kasvatamine võib olla mitte nii lihtne, kuna seemned vajavad stratifitseerimist. Kui te siiski otsustate, tuleb seeme külvata sügisel kohe mulda kasvuhoonesse. Tõusmed ilmuvad järgmisel kevadel. Heaks paljundusmooduseks on taime alumiste okstega: sügisel painutage oksad vasyu maad ja kinnitage need ning katke hea kompostiga et moodustuksid uued juured ja rohelised võrsed. Kevadel saate uued iseseisvad taimed. Jahedates piirkondades võib seda teha kevadel. Õisi korjake kui nad on äsja avanenud, sel ajal on nende aroom ja õite värvus kõige intensiivsem. Kuivatage pimedas ja värskes õhus.
Kõik liigid toovad aeda ilu. Neid võib kasvatada esiplaanil või peenra keskel, aia äärealadel, koos teiste aromaatsete taimedega, gruppidena või üksiktaimena. Erinevad liigid ja madalakasvulised sordid sobivad väiksematesse aedadesse ja konteineritesse. Neid kasvatatakse geomeetrilistes aedades kuna taluvad hästi kujunduslikku lõikust. Ideaalseteks naabriteks on erinevad aromaatsed taimed ning paljud kollaste õitega lilled (nad sobivad hästi siniste ja violetsete toonidega). Traditsiooniline on santoliin, mis on kollaste ümmarguste õitega (teda kutsutakse veel "puuvilla lavendel") ja roosid.
Inglise lavendel. Bot. syn.: Lavandula officinalis Chaix., Lavandula delphinensis Jord ex Billot, Lavandula spica L., Lavandula vera DC.
* Ahtaleheline lavendel - Lavandula angustifolia = Lavandula officinalis = Lavandula vera.
Pärit Lõuna-Euroopast. Mitmeaastane puitunud poolpõõsas narmasjuurestikuga. Õied väikesed, sireli-sinised või sinised. Väga hea aroomiga. Õitseb juulis-augustis.
Kasvukoht: kasvab hästi päikesepaistelises, soojas, isegi palavas kohas.
Muld: kuiv, värske, hästi vett läbilaskev, kruusane või liiva-savine, mõõdukalt toitainerikas, sisaldab lupja. Lavendel ei kasva raskel savimullal, kõrge happesusega ja vett mitteläbilaskvas mullas. Mullasegu valmistada kerge ja viljakas- lehemullast, liivast, vahekorras 3:2:1, lisades universaalväetist. Taimed harvendada vahedega 30-40 cm.
Hooldus: kevadel taimi regulaarselt kärpida.
Eesti tingimustes peab teda talveks kindlasti katma (sobivad kuuseoksad, kuivad okkad). Kui mingi osa siiski jäätub, lõigatakse see ära ja taim taastub. Selline regulaarne lõikamine noorendab põõsast, et see ei jääks altpoolt paljaks. Seemned tahavad kihistamist 30-40 päeva jooksul, +5 kraadi juures. Maha külvata veebruari lõpus-märtsi alguses 3 mm sügavusse.
Seemned idanevad valguse käes temperatuuril +15+21 kraadi. Mais istutada kasvukohale. Seemned võib külvata maha ka sügisel, oktoobri lõpus. Sellisel juhul tärkavad võrsed kevadeks, mai lõpuks. Harvendatud põõsad on sügiseks 8-10 cm kõrgused. Veel üks lihtne võimalus lavendlit paljundada- võrsikpaljundus. Selleks painutatakse kevadel ettevaatlikult maha 2-3 vart ja pannakse nad 3-5 cm sügavusse pessa, kinnitada väikese hargiga, ajada mullaga kinni ja kasta. Suve lõpuni peab maa olema natuke niiske. Juba järgmisel kevadel saab pung ise elatud ja temast hakkab kujunema uus taim.
Kasutamine: terrassidel ja aedades lõhnataimeks.
Partnerid: põõsad või poolpõõsad, armastab kuivavõitu mulda. Sobib hästi roosidega.